Olen tagasi!

tere kallid blogitsejad- vist kedagi enam pole:)
Olen Teid suuresti alt vedanud, nimelt pole ma päris ammu oma mõtteid siia kirja pannud. Viimane postitus oli kevadel Märtsis...
Olen vahepeal kõvasti blogitsenud oma suure ja mega vinge hääletamise tripi tõttu- lugeda saab siit: h22legareisile.blogspot.com ...xD
samas pean ka veel üht blogi- ERNI tõttu, aga seda ma ei hakka avaldama, kel soovi saada teada, mida ma arvan 1924.-1925.aastal valmis tehtud analüüsivate ja kriitiliste raamatuid maha tegevate artiklite kohta, siis kirjutage...

Tead, mis ma igatsen! Igatsen seda mõnusat olemist, lihtsalt elu nautimist. Nagu mulle ütles mu tore klassiõde- Careelika, siis elu tuleb töö kõrvalt ka nautida! miks me pingutame nagu hullud, aga me ei naudi seda- vanaduspõlves oleme pingutamise tõttu nii läbi, et siis lihtsalt piinleme surma poole! Jubee. aga mul on väga palju teemasid, millest hakkan siin pajatama. :)
Olge valmis, sest praegu on väga-väga ärev aeg käes ning kõik otsustavad jõud on pea sirgu ajanud ja adra maasse löönud! Ka mina olen valmis.:) Kõik, kes ette jäävad, saavad karistatud! Nimelt ma pean mõned asjad inimestele selgeks tegema, mida lihtsalt pole veel keegi teine teinud, samas kordan oma blogipostitustega ka teemasid, millele "enam" tähelepanu pole pööratud ehk on väljunud punasest ringist..xD
Ma armastan maasikaid.
Igatahes tahan Teile selle ava postitusega südamele panna, et need on vaid ja ainult minu mõtted, ei taha kedagi solvata ning proovin nimesid üldse vältida! Aitäh mõistmast...
selge on see, et ma proovin teha kasvõi lühikesi postitusi, aga iga nädal ilmub kindlasti 2x väga mahukat ja uuritud teemadel blogipostitust- mis võivad ka Teile väga informatiivsed olla. Paljud on ka tõestatud materjalide ja uuringute statistikaga!
Saladuskatte all olen mõelnud mahukate teemade all: "Koolitoit- millist paska me ikka sisse õgime iga päev!" ; "Mida meile kõike valetatakse nö seagripi nime all?" ; "Kuidas ja miks kaitsta ennast sügisese suure gripi eest?" ! Igasugused päevateemalised arvamused hakkavad ka kindlasti kajastuma siin. Nagu ka valimiste teema, kus ma jään blogitsedes erapooletuks!

Edukat kooli-ja tööaastat ning mõnusat lugemist ning kaasa rääkimist!
Kommenteerige või kirjutage mulle aadressile: toomaslaigu@gmail.com , et mida Teie arvate või sooviksite mind kirjutamas näha..
Olen kõigile ettepanekutele ja märkustele väga tänuväärne,
Ootan,

Teie kallis Laigu

Hei!;) Artikkel Euroopa Liidu põhiseadusest!

Hei.

Tervist!

Vabandan, et pole ammu kirjutanud. Kõik olete minu juba ära unustanud jne, aga tahaksin teile rääkida, et mul on super-hüper kiire olnud. Peamised ajad, kus olen saanud rahulikult enda peale mõelda on olnud siis Cran Canaria reisil paar tunnikest ning ka bussiga sõites(kaugliinidega) viimastel päevadel! Nüüd praegu just sain ka ühe artikliga ühele poole ning ma mõtlesin, et äkki soovite seda lugeda, väga hariv!

Euroopa Liidu Põhiseadus-täielik pettus ja bluff

Euroopa Liit(EL) on erinevate suveräänsete riikide vahel toimiv liit, mis moodustavad mõjuvõimsa organisatsiooni. Euroopa Liitu kuuluvad 27 riiki, kellel kõigil on omad põhiseadused.  EL oma põhiseaduse leping allkirjastati 29.10.2004 Roomas ning see koosneb 448 artiklist, mis jagunevad 4 ossa ning selle kogumaht on u. 800 lehekülge. Selle põhiseaduse jõustumiseks on vaja kõigi 27 riigi nõusolekut.Põhiseaduse koostasid Giscard´i  poolt valitud Euroopa riigi ülesehitajate esinduskogu, kes koostasid seda seadusekogumikku aastaid ja inimesed valiti sinna mitte demokraatlikul viisil.
Euroopa Liidu põhiseadusest tuleb välja väga huvitavaid ja vastuolulisi fakte. Eesti on ikka liiga väike riik, et sõnadel „õiglus“ ja „õigus“ oleks vääriline tähendus.  Esimesed vastuolud esinevad juba meie põhiseaduse ja EL põhiseaduse vahel.  Eesti Vabariigi Põhiseadus välistab Euroopa Liidu Põhiseaduse jõustamise Eestis, sest Euroopa Liidu Põhiseadus teeb Euroopa Liidust riigi. Kuidas küsite? I osa artikliga 7 saab uus Euroopa Liit, mis on rajatud põhiseadusele, esimest korda iseseisva õigusvõime ja autonoomse juriidilise isiku staatuse(hetkel on veel ülemad liikmesriigid). Põhiseaduse ratifitseerimise(kõigi 27 liikmesriigi poolthäälel) korral saavad Euroopa Liidu liikmesriikidest Euroopa Liitriigi provintsid(USA-California, Virginia), kes hülgavad oma riigi demokraatia, sõltumatuse ja poliitilise iseseisvuse ning nõustuvad ametlikult alluma kõrgemalseisvale üksusele nagu igas liitriigis! Kas EL liikmesriigid pole piisavalt erinevad kuluuriliselt, rahvuslikult kui ka keeleliselt, et neid ühendada? Meil kõigil on täiesti erinevad huvid igal elualal, nagu ei saa EL ajada ühist välispoliitikat ilma kellegi kõrvalise iseseisva initsiatiivita oma isiklike huvide nimel. 27 iseseisvat rahvusriiki muutuvad põhiseaduslikult Euroopa föderatsiooni provintsideks- kas me ikka soovime seda?
Kavandatava põhiseaduse ratifitseerimise korral puuduks EL-l ainukese olulise riigivõimu valdkonnana ainult maksude kehtestamise võim. Kõik ülejäänud võim koonduks meie kallist provintsist Lääne-Euroopasse. Meil jäävad mõned kõrvalised võimalused koostada mitte olulisi õigusakte oma rahvusparlamendis ning seda ka EL suure pilgu all. Meie peaministrist saaks aga suur seadusandja, kes koos teiste 26 osariigi peaministriga moodustavad ministrite nõukogu, kes koostavad õigusakte 450-le miljonile inimesele, kes kõik oleksid Euroopa kodanikud ja nad peavad järgima õigusakte pinksasti. Juba praegu on paljud Eesti Vabariigi põhiseadust teisendatud. § 59 kohaselt kuulub seadusandlik võim Riigikogule. Tegelikult see enam nii ei ole, sest suur osa Eestis kehtivast õigusest tuleb nö otse Brüsselist/Strasbourgist.

Valelikku informatsiooni levitatakse ka otse lihtrahva seas. Väga palju on tehtud valmis erinevaid trükiseid, et ka rahvas saaks aimu, mis asi see ELi põhiseadus veel on! Mitte üheski trükises pole mingil põhjusel mainitud artiklit nr 6, mis sätestab seda, et Liidu seadused muutuvad ülimuslikuks liikmesriikide seaduste üle. Väga suurt psühholoogilise mõjutusvahendina on kasutatud ka seda, et dokumendi pealkiri on eestlasele täiesti valesti tõlgitud(Inglise, Saksa ja Prantsuse keelsed on õiged). Nimelt pole see “Euroopa põhiseaduse leping” nagu mainitakse, vaid “Leping, mis kehtestab E-Liidule põhiseaduse”! Väga suur vahe on neil pealkirjadel. 

Belgia peaminister Guy Verhofstadt lausus 21 juunil 2004 Financial Times`is: "Põhiseadus on Euroopa Föderaalriigi alustala (ehk päiskivi - capstone)", mis kinnitas varem öeldut (Wall Street Journal Europe, 26 november 2003 ) : "Euroopa Liidul on kõik föderaalriigi tunnused ... Alustalaks on Euroopa põhiseadus". Veel teinegi mõte: “Teame, et üheksa inimest kümnest ei loe põhiseadust ja hääletavad selle põhjal, mida poliitikud ja ajakirjanikud räägivad. Enamgi veel—kui vastus on eitav, tuleb tõenäoliselt uus hääletus, kuna vastus peab kindlasti olema jaatav.” Jean-Luc Dehaene, Belgia endine peaminister ja Euroopa Liidu tuleviku konvendi asepresident, “Irish Times”, 02.06.2004

Euroopa Liidu põhiseaduse üks peakoostajaid Euroopa Konvendi president Valery Gisgard d`Estaing: "Asi ei olnud seda väärt, et tekitada inglastes negatiivset ärevust. Ma asendasin sõna föderaalne oma tekstis sõnaga ühendus (communataire), mis tähendab täpselt sedasama". Wall Street Journal Europe, 7 juuli 2003.

Selle lepingu ratifitseerimisel ning põhiseaduse jõustumisel saab ta kahtlemata riigiks. Kõik see kaotaks demokraatia, sest meil poleks enam õigust kaasa rääkida valitavate õigusaktide tegemisele. Kas me seda soovimegi?

Mina ise..

Mõtleme kõik korraks, et kes mina ise olen? kes kontrollib minu emotsioone? Kes ja kuidas mõtleb? Kes me sellised oleme? Milliseid on meie erinevused? Miks me oleme? 

Jah, need on küsimused, mida te peaksite enda seest otsima. Mina olen neist vastanud võibolla ühele ning ka seda poolikult. Võibolla seepärast ma polegi pikka-pikka aega oma kalleid blogi külalisi meelelahutanud ega õpetussõnadega manitsenud. Ma pole leidnud endas seda aega, mis mind rahuldaks. Ma pidin endast nägema, ennast otsima. Ma aga leidsin väga paljude vastustejärel üha rohkem küsimusi ja vihjeid, aga ei ühtegi vastust. Mismõttes nagu?
Mina sooviks samuti teada kõike ja kõiki, tegelikult samas mitte ültsegi. See ei viiks mind edasi ega arendaks mind, ma otsin progresiivset progressi. Ahh saigi öeldud see sõnapaar, sest "seda" kasutasin ma väga palju ning see aitas paljugi mu mõtteid väljendada selgemini.
Ma muutsin ka fonti selles postituses, kui märkasite? Küsite, miks? Mõelgem selle üle, et milline fondi tüüp annab sulle lugejale mõnusa enesetunde?;)
Igatahes tahtsin rääkida endast veidike. Ma tahan, et me kõik saaksime aru mõnest väga olulisest asjaolust hetkel, vähemasti mõistaksime. See on väga raske. 
Näen väga vähe inimesi, kes tegelevad endaga- mõtlen sisemuselt! Sa võid lasta endale maniküüri ja pediküüri teha iga päev, aga kõige olulisem on siiski see, et sa mõtled enda sisemuse peale. Muide sain teada ka seda, et meie emotsioonid ei tule meie "kallist ja targast" ajust, vaid hoopiski ühest kehast- nn. Andero keha, mis meie emotsioone jagab läbi füüsilise keha. Appi, see on meeletult vinge ja lahe psühholoogia.. Ma niinimetatult jumaldan seda! ;)
Siis oluline on veel teada, et meil on mitu keha! Ahh küll te seda kunagi mõistate ka.
Iseenda mõistmine kuulub väga oluliselt meie ajagraafikusse. Nt minu õppeedukus on alla vajunud väga karmilt, sest ma olen ennast tundma õppinud. Ma pigem mõtisklen ja kuulan ennast selle asemel, kui tuubin mingit väga mõtet fakti endale pähe.. Leian, et enda sisemuse teadmist läheb rohkem vaja kui fakte ajaloost või väga süvendatud teadmisi kunstiajaloos/muusikaajaloos. See aga ei tähenda nende faktide/teadmiste ebaolulisust. Endaga on väga lahe vaielda või arutleda, et miks see või miks nii;). Mina olen ennast leidnud ja kutsun Sindki seda tegema, kui sa veel seda teinud pole! Olge lihtsad need, kes te olete, laske enda mõttel lennata ning otsige suuremaid lahendusi. Mõtisklegem, miks ? Ärge laske enda mõtet/ideed tuulde, sest idee on elus algusest kuni 9 sek. ehk kui sa 9 sek. ei mõtle selllele rohkem kui sajandiksekund alustuseks, siis see idee on kohe surnud! See oli ühe mõttetarga repliik. Arenegem ning aretage mõtteid, leidke seoseid. Kõik on omavahel seotud, leidkem see seos ning üritagem ka ennast sinna sobitada. Mina olen nüüd vaba, aga samas ka kinni. Ma olen leinud enda elu ülesande, vb juba kõrvale kaldunult, kuid siiski, ma tean, et ma tahan seda ja seda teha. Ma tahan ka seda, et teie leiaksite enda ning ärge unustage, et meid on siin koos nii meeletult palju. Tõesti? Mida järeldan sellest kõigest? Mina pole vastuste andja, vaid mina juhin teid vastustega rajale, kus tuleb teil endal hakkama saada takistustega ning "ellu jääda"! Soovin kõigile edu tema väga tarkade otsuste tulemusel sooritama hakatavatele tegudele! 
Olge väga tublid ning kuulakem üksteist ja mõistkem üksteist. 
Parimate soovidega, 
Toomas Laigu...

Emotsioonitu....

Inimene on mõtlev olend, kes väljendab pidevalt enda mõtlemist läbi emotsioonide, läbi kehakeele ja läbi oma silmade.:) Võtame kokku kõik selle kui emotsioonid-väljendus. Kas teil on igapäevaselt olnud hetki, kui te teete midagi, aga ei mõtle mitte kui midagi? Teis valitses tühjus? Minul isiklikult pole sellist hetke ette tulnud..:) Kas teil on vahest tunne, nagu te oleks masin, mis teeb automaatselt kõike iseseisvalt(ühed ja samad liigutused ilma mõtlemata)? See on nagu autokoodeks, et teed paar korda läbi ja siis jääbki liigutus sinusse sisse, ainult siis, kui Sa ei mõtle. Aga mõelgem, et kas te tahaksite olla mitte-mõtlev inimene, kes lihtsalt käitub/elab nagu robot? Kas te suudate oma emotsioone kontrollida, mida te välja endast jagate? On see võimalik? 

Istusin Heleniga Tartus McDonalds´is ja rääkisime/vaidlesime nagu tavaliselt. Äkitselt ma vaatasin ja põrnitsesin ühte kummaliselt huvitavat koristajat samal ajal kui ta harjaga põrandat pesi. Temas oli midagi kahtlast, mille ma kohe ära tundsin. Ta paistis umbes 20 aastane tudeng, kes õpib hmmmm midagi huvitavat, eiii.... Ta õpib Tartu Lennukolledžis piloodiks, tal on täpselt paigas(õpib siiski, aga kohe lõpetab ära eriala baka), mida ta tegema peab, kuna vajutada autopilodi peale ja millal see ära võttaaaa... jne... :).. Ei ole päris kindel, aga tundus vähemasti. 
Vaatasin, kuidas ta oma toimetusi tegi! Ta paistis kahtlane, sest ma ei saanud aru, kas talle meeldis töötada või mitte? Ta ei näidanud midagi välja endast? Ta oli lihtsalt kinnine! Ma muutusin väga mõtlevaks, sest ma ei saanud temast aru, ta käitus nagu Robot! Tegid ainult neid asju, mida oli vaja, ilma ühegi liigse liigutuseta. Ta paistis nagu masin, mis teeb täpselt seda, mis talle sisse on määratud/kodeeritud. See tundus hirmuäratavana, ma hakkasin mõtlema, et mis toimub tema sees! Tahaks korragi kuulata pealt tema mõtlemist, kas ta mõtleb, sest välja see küll ei paistnud. Vb oli ta väga hea näitlemisoskusega ja oskas oma tundeid ja emotsioone endas hoida. Ma ei suutnud peale selle õppimise koha mitte midagi välja lugeda, sest ta lihtsalt oli nii kinni. Mõni inimene naeratab ja räägib, vaatab imelikult teatud tüüpi inimesi,  või kui nad midagi teevad, sellest saab aru jälgitava arusaami, põhiväärtusi või uskumisi! Temast ei saanud ma mõhkugi aru- ma lagesin masendusse, aga õnneks üks tüdruk tegi silma ja Helen vist solvus, et ma teda eriti ei vaadanud, kui ta rääkis. Täiesti mõistetav. :) Igatahes see piinab mind siiani, et kas tõesti inimesed on muutunud masinaks/robotiks, või kas ta üldse oli inimene???
Mõtlemapanev küsimus tõesti, vähemasti minu jaoks! Ta korra isegi vaatas mulle silma, aga ikkagi ei suutnud ma nn "sittagi" välja lugeda, sest ta silmades valitses tühjus. Vaadake teie samuti inimesi ja püüdke temast aru saada, teda jälgides ja teda uurides. Uskuge, te saate häid õpetusi ja nippe ning palju-palju mõnusaid emotsioone, kui teile just minusugune jälgitav ei satu. Appi, ma nagu mingi CIA või FBI.. Jube mõelda, et ma kedagi jälgin, aga tegelikult teeme me seda kogu aeg intsinktist, lihtsalt kas me ka mõtleme?, on juba omamoodi küsimus! 

Hirm......

Võtaksin antud teema kokku lausega: "Suurim takistus edu ees on hirm läbi kukkuda!"
Mida/Keda me kardame? Kas me suudame leppida faktiga, et elus on metsikult palju varjatud faktoreid/tegureid, mis meid igapäevaselt edu saamise nimel takistavad? Kas me kardame, et võime läbi põleda? Mis on edu võtme suurim takistus!?
Meie proovime pidevalt elus hakkama saada üksteise probleemidega, samas üritame jõuda kõrgemale, kaugemale!:) Meie kõikidel tegudel on mitmesugused tagamõtted! Üritame leida selle õige raja, mis ühendaks nii oma kasu, kui ka teistele kasulimlikkuse tegemisel.. 
Meid ei mõisteta, kui me ütleme, et me ei ole kõik vabatahtlikud ja tegutseme ka enda kasu nimel. see juba eraldi teema. 
Me kõik kardame kedagi või midagi! Kas siis naabrikoera, õpetajat, kappi või UFO-sid? Millele me peaksime mõtlema on hoopis see, et kuidas saada üle nendest kartustest. Mõndadel inimestel on eufooriad ja nägemused, et nendega juhtub midagi halba. Kas sa siis jäädki ootama, kuniks UFO su maalt kodust kuurist ära viib või sa tegutsed? Ups.. Läheb juba saatuse teemale üle.. 
Igatahes meid ümbritsevad kartused ja hirmud, et juhtub midagi halba, et ei õnnestu kõik mida teeme. Ma mõtlen, et miks ma kardan? Ma ei näe, et kui ma kardan ja hoian ennast varju, et siis saavutan ma kõike, aga kunagi ei või teada! Tuleb panna mängu oma ajud ja leivaraasukesed, et edasi minna selle edu poole, mis meid viimaks rahuldab! Suudaks me kõik saada üle hirmust ning teha seda, mis on vajalik ning kasulik mõlemale osapoolele, oleks terve maailma täis õnne ja naeru. Aga pole nii!:) Võin tunduda, kui masetsev emane, kuid kahjuks seda pole! Elu on täis mõlemat- nii edu kui ebaedu, nii õnne kui kurvastust! Mõlemat peab olema võrdselt, peame jagama ennast. Tuleb osata näha ette, millal on õige aeg lõbutseda ja trallida, millal õppida ja tööd teha. Ei tohi olla hirmu mitte millegi ees, sest miski siin pole võimatu. Kõigel on omad miinused ning nende leidmisel tuleb see ära kasutada. Sa ei sa jääda igavest naiivseks peniks, kes kardab, et äkki ma nüüd kaotan. Kui kaotadki, siis lähed sirge seljaga edasi kuniks leiad oma edu. Edumeelset Vabariigi Aastapäeva ning meeleolukaid vabu päevi! xD

Miks pidada blogi?

Miks peavad väga paljud inimesed üle kogu Maa avalikke päevikuid? Mis ajendab neid seda tegema? Mis on nende eesmärgid? Mis on minu eesmärgid seoses selle sama blogiga? Mida taotlen ma oma mõtete kirja panemisega? Mis toimub? xD
Blogid on läinud väga populaarseks viimase 5 aastaga ning inimeste arv on jõudnud mitmesadade miljoniteni, niiet tehke sellest vajalikud järeldused ise!
Inimesi ajendab tegutsema väga erikülgsed ja vb vahest raskesti mõistetavad ideed ja seosed! 
Räägin endast, sest seda on palju lihtsam teha...
Ma siis sain oma mõtte sähvatuse kuskilt kaugelt Tallinnast, kus ma lugesin ühte väga lahedat blogi, kus inimene väljendas oma Sõnumit väga hästi! See jõudis mulle kohale ning sama üritan ka mina oma blogiga saavutada. Tahan anda inimestele edasi teadmisi koos hariva ja meelelahutusliku poolega. xD Noored, kes on minu sihtgrupp ei suudaks(enamjaolt) lugeda mingit väga harivat teksti väga mõtestatult, ehk minu idee ongi, et ma tahan, et inimesed mõtleksid kaasa kogu aeg ning arendaksid endamisi nii seoseid kui ka lahenduskäike.. Ma tahan inimesed mõtlema panna! See võib tunduda, et mis asja nagu? Hallooo?!?! Ma mõtlen juh, et kas hommikul minna kooli või mitte, kas süüa kohuke või Banaan, või hoopis limpsida Limpat.. :)
Tegelikult pean ma seda mõtlemist teisejärguliseks, kuid siiski oluliseks. Tahan, et inimesed näeksid vähemasti, et maailma pole ainult nemad ja nende sõbrad ning nende vajadused. Maailm koosneb väga paljudest komponentidest ja varjunditest. Tuleb näha neid! Väga segane jutt eksole, tean teie tunnet. Mind valdab sama tunne! Olen läinud hulluks, jube mõelda kohe... Hah. Tore, kui veidike ennast haletseda ka saab, siis parem mõelda ....... xD:)
Blogi on mulle väga abivahend enda suhtlemisoskust lihvida ning oma sõnumit läbi selle edastada. Ei taha, et kõik näeksid, et ma ikka nii ja nii kõva mees. Tahan lihtsalt, et nad teaksid, et on ka teisi võimalusi!:)
Blogi kirjutan ka selleks, et ennast välja elada. Kirjutan, mida mõtlen ning ei soovi kellelegi oma mõtetega liiga teha, kui midagi on, siis saab alati minuga kontakteeruda. Ning mõnus on masetseda ka blogi taga, sest mulle meeldib kritiseerida. 
Väga paljud inimesed on mulle Kahjuks/Õnneks öelnud, et väga hea, et sa kritiseerid. Põhjusena leiavad nad/mina, et siis ei sa inimesed elada täielikus optimismis ega masetseda, kui midagi läks vastupidiselt nende ootustele. Mina peaksin olema inimene, kes veidikenegi häirib inimeste mitte rõõmu/õnne tunnet, vaid seda, et nad ei hindaks üle enda võimeid ega oskusi ning ideid. Soovin kõigile ainult parimat ning selle blogiga avan ma ennast põhjalikult paljudele inimestele. 
Blogi aitab mul rahuneda ka, et kui ma olen närvis, siis ma saan lihtsalt kirjutada ning siis pärast copida wordi üle ja tõsta masekate kausta.. NALI!:) :) Aga jamh, olge väga rõõmsad inimesed, aga ärge pange liiga kõrgeid sihte.. :) Olge lõbusad ja mõnusad...

Eesti Haridussüsteem!

Kas meie haridussüsteem on kasulik nii vaimselt kui ka füüsiliselt õpilasele? Kas see on jõukohane? Milline nägemus oleks haridussüsteemil, kui seda tehtaks koos noortega? Kas noorted suudaksid seda muuta? 
Eesti praegu, vähemasti gümnaasiumi, haridussüsteem on väga allakäinud ning suhteliselt mõtetu. Tead miks? seepärast toome näite elust enesest, mis minugagi juhtus! Mina sain täna Kunstiajaloos kahe- täitsa tõsi. Ma ei suutnud meelde jätta paari päevaga(nädalavahetusega) näiteks Vana-vene kunsti peamisi kirikuid. Hah. Väga mage tõesti, kui sa oskad kirjeldada kirikuid, aga ei! Nimi on oluline! Järelarvestus! Mage! arvad teisiti, eks katseta läbi. :()

Näiteks peab iga gümnaasiumiõpilane õppima tohutult materjali, et olla õppekavaga vastavuses!
35h  õppida läbi terve suur raamat(100lk) koos mitmesaja uue mõistega vähem kui 6 nädalaga, seejuures on sul veel 6 teist ainet, kust sult nõutakse ka väga palju. Kus on sinu aeg? Kas me peaksime oma une ajast elama õppimise jaoks? Arvad, et suudad, eks me näe? Küsi endalt, mis on sinu hind( aeg), et sa saaksid 4-d, 5-d õpinguraamatusse. Märkad midagi? Sul pole eriti hobisid, ei suuda sõpradega suhelda ja tood vabanduseks, et pead õppima? Sul on hobid, aga ei suuda keskenduda korralikult ja see tekitab sulle stressi ning muret? 
Meie noored pole selleks(arvan mina), et õppida nii palju korraga. Miks muidu on sakslased targemad, sest neil on 1 aasta rohkem. Sellepärast nad ongi meist edukamad. Noored gümnasistidest pooled lihtsalt taotakse haamritega läbi, nn tarkusega. Jajah, küsi endalt, kas mäletad, mida sa õppisid 2 perioodi tagasi mõnes aines? Hmm.. Mäletad ühte, kahte, aga rohkem? Kas tõesti!? Tubli oled kui midagi mäletad? Näed!:) Kui inimene ei tegele igapäevaselt mõne kindla nt keelega või ainega(spetsiifilisemalt), siis on väga raske selle juurde jälle tagasi tulla? Kõik see on nii keeeruline ja aega nõudev teema..
Näiteks on Soomes sihukene värk ka, et neil on tehtud gümnaasiumis ained 2-ks! Ühed ained on need, mida sa pead õppima! Teised on ained, mille seast sa pead valima mingi protsendi:) 
kas pole hea? ei soovi õppida kõike, mida ette on nähtud. Näiteks maa koolides, pole sul võimalust valida erinevate suundade vahel. Aga, näiteks seepärast ongi tulemas see Gümnaasiumide ühendamine (omavahel)ja lahutamine põhikoolist- suuremas osas Eestis!:)  See juba hakkab minema. Siis tahetakse(ESCU tahab) teha Õppekavas muudatusi Soome eeskujul...:)
Ning väga halb punkt eesti haridussüsteemi juures on see, et me ei suuda näha seoseid erinevate ainete vahel! :) Kui me neid näeme, siis me taandame need endast eemale. Näiteks geograafias tuleb mullas mõni keemiline asi, siis ütleb, et küsige umbes keemia õpetaja käest, aga meil polegi keemia tundi samal ajal, mida teha? Või näiteks matemaatikas meenutame mõnda teoreemi, aga ei räägi sellest, et kes ta oli ajaloos!:) Selliseid seoseid võiks märksamini rohkem tööle panna ja efektiivsemalt kooskõlastada. Õpetajad peavad omal alal kõike oskama näha ja ka teadma...:) 
Siis kindlasti on halb see, et meil pole mitteformaalset õppimist! Miks? Vaadake lühikokkuvõtet sealt:  http://mitteformaalne.ee/index.php?mid=107 !! Kindlasti leiate te ka sealt mõningaid näiteid ning see lehekülg selgitab süvendatumalt, mis toimub mitteformaalse õppimisega. See tähendab siis minu jaoks seda, et ei õpita nii, et õpetaja dikteerib sulle õpikut õpilasele arusaadavas keeles maha, vaid õpitakse läbi erinevate praktiliste ja erinevate situatsioonide kaudu. Õpilasel on pidevalt tore, lõbus ja samas väga töökas olla. Õpilasel on kõvasti kõrgem motivatsioon õppimiseks, mida selgitavad uuringud EL riikides(võrdlus formaalse ja mitteformaalse õppimise vahel)! Samuti on õpilasel võimalus pidevalt küsida kõike teavet juurde, et tekiks õpilaste ja õpetaja vahel hea suhe. See suhe aitaks õpilasel-õpetajal paremini antud teemale läheneda ning õpitulemused on kindlasti paremad.. 
Niihh hooh.. Aitab ka! Egas ma nüüd siis lugejaid väga ära ei tahtnud hirmutada. Loomulikult on veel väga palju miinuseid, mida saaks parandada, isegi mitte pole paranduse küsimuses raha, vaid idee! Loomulikult on ka mõned plussid, mida te võite isekeskis arutada, aga loodan, et te midagi saite kõrva taha panna ning mõtlete ka ise selle teema üle enne magama minekut mõne minuti:) 
Olge terved ning meeleolukat uut nädalat!:)

Aplaus.....

Aplaus!

Kui tihti me aplodeerime? Mille peale me aplodeerime? Miks me seda teeme? Mis on meie eesmärgid selle tegevusega?
Mina olen väga suur aplodeerija kui nii võib mainida. Ma väga tihti aplodeerin inimeste naljade, mõttelõngade või metafooride üleJ Ma ei ole kunagi mõttega, et tahaks inimest mõnitada, tema üle irvitada, kui ma temale aplodeerin.
Mina tavaliselt avaldan inimestele toetust või siis austust selle suhtes, mida te tegi või ütles. Minu meelest tekitab aplaus esinejal mõnusa tunde ning annab talle jõudu edasi rääkida, et tema juttu võetakse tõsiselt ning austusega.
Väga paljud inimesed vaatavad mind imelikult, kui ma plaksutan. Võibolla see segab rääkijat, aga kõneleja peaks aru saama, et rahvale meeldib tegelikult plaksutada.
Plaksutamine annab ka sooja- seda tean, kui käisin Kultuurikatlas(uhh seal oli külm)!:) seal esinesin ka ja tundsin, et kui midagi hästi ütlesin laval(suur lava ja palju publikut), siis mulle meeldis, kui minu tarkade ja mõnusate lausete peale plaksutati!
Peale kõne/esinemist tihti aplodeeritakse ning see annab märku, et keegi nägi vaeva ning see on vastutasu sellele.
Meil on väga aktuaalne klassis hetkel plaksutamine,  sest mina olen väga suur aplauside fanat. Plaksutan kohe kui midagi väga lahedat  või tarka juhtus.. See on samas hea, aga samas ka mitte.
vahest on aplaus ka selle mõttega, et sa näitad, et sa kuulad või said naljast aru vms.. Samas võib see ka märku anda, et sa soovid tähelepanu. Õnneks mul seda probleemi enam pole..

Õppekava!:)

Milline peaks olema meie kooli kõige tähtsam osa, nimelt õppekava, mille järgi me täpselt igat ainet õpime, olema!?!? Kas meie õppekava peaks olema paindlik või täpselt reguleeritud? Kas õppekava võiks kool ka ise veidike paindlikumaks teha? Mis asi on õppekava? Sellised küsimused tekivad minul antud teemaga! Õppekava on siis reglementeeritud Riikliku Õppekava poolt kehtestatud dokument, mida kool peab järgima! Seal on kirjas täpselt, kui palju peab õpilane mingit kindlat ainet õppima:) See kõik on tegelikult väga üllas, aga kui me mõtleme milline see tegelikult praegu olla võiks.... Vaadake, kes viicib: www.oppekava.ee ; www.riigiteataja.ee (otsingusse: õppekava) ! 
see kõik võib tunduda õpilasele kui tühi tuul, et mis sa ikka sellest ennast vaevad ja miks seda õpilasele vaja teada on, aga tegelikult on ikka küll! Õpilasel on täiesti olemas õigused muuta seda kõike, kui ta ainult tahaks:) 
Käisin täna siis päeval ESCU Ap-koosolekul ja me arutasime väga tõhusalt praegust ja plaanitavat õppekava. Me võiksime muuta seda õpilasele sobivamaks ning mugavamaks. 
See teema on väga ajakohane ja kuum hetkel ning peagi saan ma teile anda vägagi intrigeerivat informatsiooni selle kohta.. :) 
Õppekavas tuleks muuta seda nimelt, et kui palju peaks õpilasel olema valikut ise valida ning kui palju peaks olema kindel valik õpilasele! Näiteks, et õpilane saaks peaks 2/3 valima 30 aine kursusest endale! Tal oleks siis juba valik, mis tal praegu peaaegu puudub.. xD

Mõelgem ning võite samuti mu blogi ka kommenteerida ning arutleme veel seda teemat..

Andestamine...

Teema selle kirjutise alguses tutvust ühe mõnusa lausega, mis ütleb väga paljugi..
Nõrk ei saa kunagi andestada. Andestamine on tugevate tunnus.  Lausest võib järeldada, et meid on jagatud kahte gruppi, ühed, kes saavad andestada ja teised kes ei. Tegelikult asi polegi saamises, vaid hoopis oskamises ja harjumuses. Kui sa oled harjunud, et sa ei andesta kellelegi ja ootad, kuni inimene ise tuleb sinu juurde paluma umbes ja siis edasi suhtled ka seepärast, et vajad talt midagi vms(see oli pisut jõhker näide)! Aga see selleks.. :) Igatahes kui me andestame inimesele, siis me pakume talle uut võimalust ennast tõestada. See on igal pool nii(inimese ja ka loomade maailmas), et kõik eksivad, pole eksimatut inimest, on vaid neid, kes eksivad vähe!:) aga siiski ka eksimused on kaheti mõistetavad- millise nurga alt sa asja vaatad. Sõltub täiesti sellest ju! xD okei tagasi teema juurdee... 
Kujutlegem, et me oleme kuskil kaugel sügaval metsas ning Sinu sõbranna üritas sind ära eksitada, loomulikult niisama mängu lõbuks, näiteks jooksis minema ja lülitas telefoni välja(pärast lülitas sisse, aga Sul on selle aja peale juba aku tühjaks saanud). Siis sa eksid ära ja satud igasugustesse täbaratesse olukordadesse(karud, hundid, on-pimedus, nälg ja janu)! Aga sa leiad äkki kuidagi iseendaga võideldes ülesse kodutee. Sind viiakse pärast toibutamist(???) koju ja seal ootab Sind see sõbranna/sõber! Sa tahaksid teda ilgelt kõvasti lüüa, aga miks, kui Ta suudab ennast ära põhjendada ning ta oli ikkagi Su parim sõber! :) Mis te teeksite? Kindlasti te ei suudaks talle kohe andestada, kuid need kogemused, mis te metsas saite olid teile kasulikud siiski ning mitte ainult kasulikud, vaid ka vajalikud. Nüüd näete te elu teise pilguga, vahest peabki ennast vb et laskma sattuda olukordadesse, kus te varem polnud, et näha seda osa elust, mida te ennem ei teadnud!:) Kindlasti võiksite talle andestada, aga see ongi omadus ja harjumuse teha, kas sa oled piisavalt tugev, et seda teha. Kui oled, siis oled sina võitnud, sest see inimene on just sulle väga suur sõber- suurem kui ennem ning Ta ei jätaks kunagi Sind sarnasesse olukorda. Pidage meeles, et Andestamine on tugevate omadus.. xD Ilusat päeva ning siiraid andestusi kõigile. :)

Muutused..

Meie ühiskond pole hetkel meie enda soovide järgi. Me oleme muutunud täielikeks sõltlasteks inimestest, kes meid kontrollivad, st sõltume kindlatest inimestest(pole meie lähedased)! J
Me ei kontrolli ise, mis me teeme. Ma võin tunduda hullumeelne, vb ma veidike olengi, aga eks iga inimene teeb ise omad järeldused, mida ta usub ja mida mitte. Kahjuks  on inimesed suhteliselt ära pööranud, st et nad ei näe enam, mida nendega tehakse. Usutakse kõike, mida ainult räägitakse, ei mõisteta tõde. Oleme kaotanud valguse ning sealt tagasi pöördumiseks on väga raskeid ja valusaid meetmeid. Õnneks pole kogu ühiskond kaasa läinud, ning on veel inimesi, kes näevad valgust ja elu tõelist mõtet.
Ma olen kindel, et me peame tõsiselt oma sisemust muutma, me ei sa kogu aeg vaadata läbi roosade prillide, et elu on nii ilus, kuigi kirjutasin eelmises postituses lõppu „Elu on lill“! J Aga lihtsalt see oli moonutatud mõte...Ärge kartke, teie elu ei muutu palju, kui te muutute sisemuselt. Jääb alles teie naljad ja teie sündsusetud teod. Muretsemiseks on põhjust. Appi ma nagu emo kirjutaks siin, aga lihtsalt mainin ära, et emo on see, kes endale viga teeb. Mina olen lihtsalt inimene, kes halab, et maailma on nii karm, aga ma tahan seda parandada, mitte enda elu ära lõpetada. Lõputud sõnad, aga mitte ühtegi tegu. Kui keegi soovib täpsemat infot selle kohta, miks on maailm minu jaoks lõputult kaosesse keerlemas, siis võtke muga ühendust!:) Aga ärge küsige, kuidas saab seda lahendada, sest mina seda ei tea, teate te vaid kõik ise... Mu email on toomaslaigu@gmail.com ja alati saab ka helistada 5544364! Ärge kartke, kuid julgege tunnistada!:) Olge tublid ja entusiastlikud, kuid nähke asju realistlikult.. Ciao..

Olen....

Treffneristi raske elu!

Meie treffneristid oleme kõige suurema surve all. Kas pole nii? Kõik meie sõbrad ootavad, et me teaksime kõike, sest me nn elame Treffneris. Treffnerist peaks teadma kõike, ütles meie kallis Kunstiõpetuse praktikant. Ta on nii tore! J „Kultuuriga saab tegeleda ainult siis kui pole vaja muretseda enda elu eest“-lausus praktikant—vapustavalt  hea mõte! Tunni ajal helistas sõber, vastasin ja ütlesin kiiresti, et 10 minuti pärast hellan tagasi, siis praktikant ütles, et 7min tegelikult ja naeris! Ma ka! Nii laheJ
Näiteks eile õppisin ma umbes 3h. Ma pole päris kaua nii kaua õppinud. Vähemasti tavapäevadeks- arvestusi ja eksameid ja sisseastumiskatsed välja arvatud. Tõesti, ma olin nii õppimistuhinas-mulle täitsa meeldis!:). Ahh eilne päev oli üldse suht mööda, kui tohib nii väitaJ Minu vanemad käivad mulle tihti peale, et tuleb hästi õppida, aga kui ma tean, et hinded pole minu jaoks üldsegi enam olulised- no 2 ei taha saada, siis ma ei pinguta selle nimel, mida ma ei soovi õppida. Ma õpin ainult, peamiselt seda, mis mulle huvi pakub. Kunstiajalugu on üsna huvitav, sest suvel häälega nendesse maadesse(Lääne-Euroopa), siis on hea teada kultuuri ning ei pea turismiteenuseid ostma... lahe... xD Treffneristidel on raske, sest katsed siia saada on juba välja valinud inimesed, kes peaksid olema väga targad. See tekitab efekti, et kui sa nt pole väga tark ja nutikas, aga oskad õppida ja suudad, siis tekivad raskused tarkadel. Haha. Arvan, et surve on isegi vahest hea, sest see paneb su tööle, aga kes seda ei suuda-need langevad. Üsna tavaline, kuigi Treffnerist langevad välja väga vähesed....
Õnneks paljud mõistavad, kui näevad minu õpinguraamatut, kui on mul seal paar 3 ja isegi üks 2. Siis nad naeravad(tavaliselt) ja väidavad, et minu(tema) koolis oleks see hinne olnud kindlasti ühe hinde võrra kõrgem. Treffneri tase on väga kõrgel ning see on super. Ma tahan õppida väga, aga kui seda ei tehta mulle arusaadavas ja meeltmööda meetodis, siis ei ole see õpilasele mõnus. J  Seepärast lähengi uusi kogemusi(vist) hankima mitteformaalse õppemeetodite ühenduse poolt korraldatavale koolitusele. Kuidas kaasata noori paremini ja neile sobivamas vormisJ? Sealt püüan saada rohkem kogemusi, kuidas tegeleda noortega niimoodi, et nad tahavad ise rohkem pingutada ja midagi uut ja paremat luua ning õppida edukalt. Loodan, et minu kogemused kannavad ka peagi vilja. Nüüd ajaloo ainekava üle mõtlema..:) Olge mõnusad ja ärge hulluks õppige. Elu on siiski Lill!

Raskused viivad edasi...

Raskused!:)
Kas teil on tihti olnud mõttes, et nii raske on ning enam ei viitsiks, aga miski ikkagist ütleb, et tuleb edasi võideldaJ! Ka minul on samu tundeid olnud. Mul pole see nädal vanemaid kodus ning tihti mõtlen, et kas ma ikka suudaks ilma nendeta elada. Mul on tõsiselt raske, sest esiteks pole kellegiga suhelda ning on väga raske ilma nende abita. Ma tunnen, et olen valmis ilma nendeta elama, kuid mul võibolla pole tahtmist ega sundi seda teha. Tundsin juba esimesel päeval, et vajan neid ja tunnen puudust!
Inimesel on teatud psühholoogiline värk sellega, et sul peaks olema keegi lähedal! Keegi, kes sind kaitseb ja hoiab. Inimesed nutavad oma lähedasi taga, sest tunnevad ennast tühjenemana, kui lähedasi pole!
Loodan, et mu mu vanemad ja lähedasemad sugulased on veel kaua minuga koos, niikaua, kuniks ma olen ise täiesti oma perekonnaga iseseisev ega ole nii palju seotud sugulastega(vanemad)!
Ma arvan, et inimesed ei tohiks olla liiga seotud ühegi inimesega. Paljud ütlevad, et me oleme kokku loodud, aga kus Sa seda tead! Ei teagi!:) Vot nii. Lihtsalt mõtle, et kui teda enam poleks, siis sina ei toimiks enam samamoodi ja sinu lähedased kaotaksid sinu samuti! Tean, et Sa(üks tüdruk) oled seotud ühe inimesega väga ning mina kardan sinu pärast, mitte seepärast, et ma hoopis ise sind tahan. Tahan, et sa oleksid ja jääksid,et sinuga ei juhtuks midagi, kui sinu kokkuloodud inimesega midagi juhtuma peaks-Polnud ähvardus!:) Okei.
Raskused on tegelikult väga suur edasiviiv jõud ning ilma raskusteta poleks meil ka õnne jne. Õnnetunne on ju nii hea, kas pole? Aga kui ei oleks raskusi, siis me ei tunnetaks, mis on hea ja kui hea see tunne tegelikult ikkagi on!:) Raskused panevad meid pingutama, et oleks kergem. Nt kunstiajalugu, meeletult suur maht pähe õppimiseks- lihtsalt õpi pähe, samas kui saaks kasutada loovamaid töömeetodeid kui loengud pähe õppimiseks! Seda tuleb veel muuta oluliselt! JJJJ ! Igatahes võtke asja rahulikuma suhtumisega, sest kui te väga meeletult pingutate ja siis pettute, siis on teil endal väga raske ning teie lähedastel veel raskem. Ärge kartke, kui peate pettuma. See ongi hea, sest siis saate järgmine kord sellest hoiduda ning see juba uus teema.. J Olge tublid ja astuge jõudsalt vastu raskustele nagu tegin Minagi.. J, mu kallid vaprad lugejad...

vastused- mis ja kas?? xD

Anne- õmbleb kardinat: ) said:

ja trummipõrin vaibus, sest vastust ei tulnudki.

Laix.  said:

ei peagi kogu tulema:)

vastuseid ei sa lihtsalt nõuda! Nagu sa tead, need tulevad iseenesest sinu juurde just siis kui sul neid vaja oN!:)

Anne õmbleb kardinat:) says:

 aga vastuseid saab otsida! :)

--------------------
Sihuke mõttetalg siis alustuseks.. Ohh mulle meeldib ikka kirjutada täna..:) xD
Mõnus tunne, et vanemad lähevad Egiptusesse nädalaks ja mina siis niimoodi siin kodus.. olllalala

Igatahes ma siis filosofeerin veidike algselise tasemega...:)

Me kogu aeg ootame, et meile vastuseid sisse topitakse! Kas me oleme nii laisad olemuselt või on see meile välja kujunenud väärtus, et keegi teine peab ikka sinu eest ära tegema kõik!:)
Me suudame ise ka otsida vastuseid ning neid enda jaoks vajalikult ümber sõnastada...

Kõik, mida me suust välja ajame on osa vastusest. Peame lihtsalt sõnad enda jaoks ümber paigutama ja saamegi selle kogu mõtte vastuse.. 
Mõtlen tihti, et mis on selle ja selle vastus jne, aga kui ma kõigile küsimustele vastuseid teaksin, kas siis oleks väärtuseid, loovust või mõtlemist üldse! EI oleks! Meil ongi olemas see jõud, et me Ei tea vastuseid ja otsime neid, mõtleme, kasutame loovust ja fantaasiat, teiste abi. 
Alles pärast pikka vaevarikast teed jõuame oma lahenduseni-vastuseni..

Kindlasti ei sa lihtsalt mõelda seda, et kui keegi ütleb midagi, et see olekski Sinu vastus. Ei! See on vaid osa sinu lahendusest, üks osapool vastusest! Inimeste subjektiivne arvamus ei sa kunagi olla Sinule vastus! 

Meie ise tegelikult kujundame oma tuleviku, kuigi seda laiemat pilti siiski mõjutab oluliselt üks kindel Jõud!:)
Meie endi mõtlemisest sõltub ka vastuse väärtus ja vajalikkus. Kas me tahame endale vastust, mis tundub esmapilgul halvana? JAH, sest siis suudame me leida ka detaile ja arendusi, mis on "head" ning jäävad nö "halva" varju! 
Niiet näeme igas momendis, olukorras, sündmuses, vastuses, küsimuses, emotsioonis jne- kõike seda terviklikku pilti, mis ongi kõige alus! Näed terviklikku pilti, siis on võimalik ka edasi liikuda ja seda kindlama käega. Jeah! XD

Okei olge hästi-hästi armsad te kõik seal teiselpool arvutit. Igatsen inimesi, kes on.......ja kes..........

Ciaoooooo

Väärtused ja väärtushinnangud!

Mida meie teame väärtustest ja väärtushinnangutest!? 

Mõelgem hetke, mida sinu jaoks tähendab millegi väärtus ja millised on sinu ja ühiskonnas esinevad väärtushinnangud?

Millised on need kõige olulisemad? 

Kas peaksime järgima ühiskonnas ette nähtud/seatud väärtushinnanguid või peaksime need ise endale selgeks tegema? 

Mis on nende küsimuste vastused? Tead Sa, sest mina ka täpselt ei tea!

Ma käisin 2008 aasta lõpu paiku ühel konverentsil, kus räägiti väärtustest ja -hinnangutest koolides. Ma olin varem teadlik otseselt vaid väga vähestest väärtustest, aga seal leidsin ma endale ühese mõtteviisi, mis seob erinevaid mõtteviise.. Ma soovisin, et ma oleksin parem inimene, miks? 
Sest nägin endas, et ma pole päris see, kelleks ma ennast pidasin! Ma olin ja olen siiski vaid inimene, aga inimene, kes kogu aeg areneb ja tahab edasi liikuda! 
Näen hetkel ühiskonnas suurt hulka inimesi, kes tahavad jääda ega taha muutuda. 
Praegune kriis, mis Eestis valitseb, pole mitte majanduskriis(vb osake sellest on ka see), vaid väärtuste ja väärtushinnangute kriis. Me ei väärtusta inimeste vaimset edasi jõudmist ega arenemist tuleviku mõttes. Me mõtleme vaid oma enesele ja sedagi vaid olevikuperspektiivis. 
Kui me suudaks tõhustada inimeste vahelisi suhteid sellega, et nad suudaksid panna paika oma väärtushinnangud- mida nad peavad oluliseks ja mida mitte ning teha seda enda sisemuses ja hoiduda välistest eksiarvamustest. Tõesti, meie liigume oluliselt suure nurgaga vales suunas. Peame kiirelt pöörduma tagasi õigele rajale. 
Vb tundun praegu eriti jõhker ja vastik, aga selles pole süüdi EI MEIE VALITSUS EGA ÜKSIKUD INIMESED, vaid meie kõik ise! Seda saab parandada, kui me ennast muudame. 
Väärtushinnangud- Kuidas suhtume teistsugustesse inimestesse, kes pole meiesugused, nö Tavalised(erinevate muusika stiilide, äärmuslikud sektid jne) ! Kõik see nõuab vastuseid, mõelgem siis nendele vastustele.
Aitääh ja mõnusaid päevi ilusal Veebruari kuul.. 

Väljakutsed!

Iga päev esitame me endale väljakutseid, näiteks, et kas ma lähen kooli esimeseks või kolmandaks tunniks või kas ma lähen trenni või muusikakooli või ei!:) 
Neid pidevalt tehes ei mõtle me sellele, mis on meie jaoks oluline. 
Me võibolla ei märka esmapilgul, et me vajame väljakutseid, et edasi areneda ja edasi liikuda. Vajame väljakutseid, mitte ei tohiks neile selga pöörata.... 
Minu peamine väljakutse selle paari päeva jooksul on olnud jääda tagaplaanile, sest tavaliselt on võimul nn "inimesed varjus". Tean, et kui tahan midagi saavutada, siis mitte otsekohesusega, mis vahest võib päris kasulik omadus olla. Kuid tänapäeva inimesele see ei lähe peale, tema pigem sõimab seda, kes rääkis halva uudise, kuigi tema pole selles üldjuhul milleski süüdi.. Vot nii. see siis väike vahe repliik..

Väljakutsed-- ma näen, kuidas minu ümber kuhjuvad erinevad väljakutsed(ei räägi nendest pikemalt eriti)! Peame suutma väljakutseid ühtlase kiirusega realiseerida, et elu ei oleks täis stressi ja pingeid! Mul on üks isiklik halb kogemus tablettidega ja seepärast ma neid ei salli, aga inimesed, kes neid tarvitavad pole seeläbi minus alavääristatud. Lihtsalt teadke, et need on väga, väga kahjulikud. Pean ka sellega tegelema hakkama Suurena... xD

Aga tõesti tean, et väljakutsed, mis ma praegu esitan endale ei pruugi tuleviku perspektiivis üldse reaalsed ega mõistlikud olla, kuid praegu on nad vajalikud! Ma tahan ja suudan ja saan!:) jeeesssshhhh... 
Väljakutseid ma ei karda, niiet võite julgelt mulle esitatada mõne, meeleldi vaatan, kuidas sealt välja hüppan...
Mõelgem palun järgmiste lausete üleeeee...........
Lõpetuseks minu kalli sõbranna Anette väga mõtlemapanevad laused: "Ilma väljakutseteta pole elu. Pole millegi poole püüelda. Pole kuhugi liikuda. Mis mõttega siis elada?" 

Igatsus, tungib põue......

Igatsen nii paljude asjade järgi..:) Tunnen, et oleks mul ainult veel veidike aega, siis ma teeks seda ja sedaa.. Aga kahjuks pole!:(
Käisin siis Tartu Rocki mängu vaatamas ja tundsin, et korvpall on ikka nii võimas mäng. ma armastan seda mängu...:)

Tundsin sellest nii väga puudust, niiet kui leiaks vaid kuskilt mõne normaalse Minu tasemel klubi, kus saaks korvpalli mängida, oleks väga tore:)... 
hmmm.. Igatsen sind ka Mirjam...!!! Loodan, et Soomes on soojem kui meil siin.. Ikkagi Helsingi-mere äääresss...:) Oled kallis ja ei unusta sind.. Peagi kohtume......,
Lugesin just ajalehest, et Hiinlasi tapetakse vaikselt juba mobiiltelefonidega.. kardan enda omagagi liikuda, kui need on plahvatusohtlikud. Jube ausalt öeldes...

Treffneris käia on ikka nii raske, kogu aeg mingid tööd ja värgid.. Peab kogu aeg tegelema õppimisega, pole aega ega midagi.. Ma tunnen ennast seal ikka nii lollina vahest, aga õnneks tean, mida ma pean tegema-eksamid ma mõtlen ja need teen ma ilusasti ära, neid ained ma õpin kõvasti ja need pole õnneks mingid matad ega füüsikad.....uaaaahhhh...
Saksa keel ka ikka päris hullult ruulib nagu.. Ma ei oska lihtsalt seda keelt kohe üldse. vb lihtsalt eelmises koolis(ei maini) polnud vajalikku sisemist õpingumootorit sees, mis ütleks, et pead õppima jne...  Kahju küll!:) aga ülikooli ma lähen ja siit koolist saan ma vajalikud õppimismeetodit endale selgeks ning ülikoolis mul niivõrd raske ei ole!:) 
Kristel, mai taha sinuga tülitseda...:) Nii kahju, et me mingi Noortekogu pärast tülitseme, laupäeval sõlmime uue lepingu, enne kui ma jooma hakkan...:P Aga jamh, vaikselt võiks projekti kirjutama hakkata ka siis siin ja pidutseda kamh..:) Lasen ühel klassivennal endale hea plaadi teha..:) Jehuu. Mõnusa plaadi, mis kogu aeg käiks....:P ollalalaaaa

Teispoolne Teisipäev 03.02.09:)

Tundsin ennast koolis väga imelikult. Suhtlesin inimestega, aga ei tundud ennast nii vabalt. Pole viimasel ajal ennast üldse koolis mugavalt tundnud, kuigi keegi pole eriti seda otseselt ebameeldivaks teinud(noh mingi tulnud mölisema, et mida sa räuskad siin, vb sellist)! Aga Mai saagi aru nagu. Pole kohanud inimesi, kes oleksid minuga samal tasemel. Kui ma räägin inimestega, siis tundub, et nad on minust veidike madalamad, aga mitte kõigi puhul. Vabandan siiralt kõigi ees, kes on tundnud, et ma olen neisse suhtunud üleolevalt- Vabandust! 
Mõtlen vahest omaette, et mis asub teiselpool seda Universumi! Kas seal on kuskil elu? kas on suuremat ASJA kui meie universum või see kosmos üldse.. :) Äkki kuskil istub suur mees ja vaatab meid? Kunagi ei või teada! Siin koha peal lähen ma lolliks tavaliselt, kui ma kaugemale mõtlen, täna õnneks mitte!! 
Kool läheb ikka väga kiiresti ja täna oli veel üks riigikogust poliitik, kes tundus väga ajaloolase moodi välja, sest ta kogu aeg patras küsimusest mööda(peateemana) ja lõpus rääkis asjast paari lausega. Tõeline poliitik-nimelt riigikogus ja ka Balti assamblees(esimees) on tema! nimi ei jäänud meelde, aga mingi lahe nimi oli...
Hah. Inglise keele tunnis meie õpetaja järjekordselt rääkis eesti keeles. Tundsin, et mismõttes, ma olen siia tundi tulnud, et õppida inglise keeles, mitte eesti keeles.:) Natukene hakkasin talle vastu, kui ta mulle ütles, et mu kõne on 4+ vääriline, sama mis Sanderilgi! Ei tahaks sellega nõustuda, lihtsalt Õpetaja hindab näo järgi:)! Pärast tundi kutsus mind enda juurde ja mainis, et ma olen paikapanemis vajadusega inimene... Hahahaha.. Väga irw kui mõelda nüüd, samas ma tegelikult olin selline, aga eks me kõik oleme sellised.. :) Mõtlesin, et kui tõesti ma olen, siis järgmistes tundides ma teen kaasa korralikult ega küsi midagi! Teen omad reeglid pärast tundi selgeks, ega sega klassi nagu tema arvas! Eks vaatame mis juhtub, loodame ikka parimat!!!!:D

                 Mõtlesin siin omaette, et millal juba vaheaeg. Tahaks korralikult puhata kõigist ja kõiges, nagu ausõna:) Aga ikkagist mulle meeldib samas käia ka koolis ja õppida! Tore kas pole?

Rocki ja  Kuremaa Spordiklubi mängule kohe varsti.. Niikauaks nägemiseni.. 

Sinine esmaspäev!

Tundus, et esmaspäev nagu ikka, aga samas polnud ka! Kõik olid kuidagi rohkem avatud kui varem või vähemasti tundus! Ise küll teistele avatud ei olnud....näähhh.. Aga päev algas vastiku nagu alati, ülestõusuga! Maarja-Helena ja Kadri jõudsid ka lõpus koju! Neil oli vist super tore, aga pole hullu. Elus on veel nii palju ilusat, et kogu aeg ei sa lihtsalt taga nutta valesid otsuseid või mõtlemisi.

Täna läks koolipäev nii kiiresti, et ei jõudnudki mõelda rahulikult, vaid kogu aeg õppisid-kunsti loomulikult. Beier on tore õpetaja, mulle meeldib. :) Ei tea, mis sellest uuest praktikandist saab, kes meile nüüd homsest(teisipäevast) tuleb...:) Lahe..! Ajalooring jäi ka täna ära, nii kahju. Oleks tahtnud väga kuulata ettekannet "80ndad kuni Tänapäev" muusikast:) Vahepeal käisin ka veel siis jagamas Eesti lippe Tartu kodanikele ja soovides neile ilusat Tartu rahu aastapäeva. Väga lahe nagu oli! Aga mõni ikka ei võtnud vastu, isegi vaatas kurjalt otsa. Need on need inimesed, kes arvavad, et keegi tähtsam Suurem võiks olla riigi eesotsas. Ah mis mina ka sellest tean, mida nemad arvavad... LOL!:) Enne sissekirjutamist õppisin geograafiat ja märkasin, et Kristel sees. Küsisin talt siis ja ta vastas, et ta teeb ka geod ja selgus, et Ta tegi 11 lk pikkuse konspekti. VAPUSTAV! :) mul pidi pisar silma tulema, ei tea küll miks, aga pidi! Meenutasin ka aega, kui käisin vahetusõpilaste juures- Saksamaal ja Taanis! Mõnusad ajad olid. Pole neile üldse kirjutanud. Tunnen ennast nii alatuna, ise tahan veel sakslase juurest läbi minna suvel hääletades. Aahh.. Mingi täiega ootan juba hääletamist.... Wipiii.. Mallorca- siit ma tulen:):):)
Sooviks täiega ka kooli ilusasti ära lõpetada, heade hinnete ja mõnusa tarkusega:) Nimelt mõtlesin endamisi, et õpin nt prantsuse ja saksa keelt ja veel kunstiajalugu ja ajalugu just selleks, et Hääletades paremini hakkama saada! Teen enda jaoks selgeks, mis on minu prioriteedid, mida ma tahan saavutada ja mis valudega!:)
Seda ma kajastama ei hakka, muidu läheks liiga pikaks:) Koolis oli muidu täna väga tore, et nagu eesti keeles oli tore ja kunsti ajalugu samuti. matemaatika oli tiba raske, aga saab hakkama.:)
Täna oli selline päev, kus ma tahtsin väga saada kõigilt inimestelt meile. Olen saatnud kirju inimestele, aga keegi ei taha mulle vastata. Terve kooli päev ei vaadanud ma meili, vaid alles pärast, et oleks põnevam. SÕLTUVUS MEILIDEST JA AKTIIVSEST ELUST! 

Kunagi tahaks saada vabaks ja sõltumatuks(peaaegu), et olla ja elada nagu vabakunstnikudki:) Vot nii. Aga tõesti tahan endale sellist mõnusat ja samas ka arendavat tööd......
AAp muide ma kavatsen minna õppima ajakirjandus-suhtekorraldust ülikooli:) Valmistun täiega selleks ka.. Olge terved ja proovige mõnusad olla.. Ma rohkem lihtsalt ei kirjuta, muidu ei viici keegi lugeda...

Esimene päev!

Täna siis esimene blogisissekanne mu 3 blogisse, aga see on täiesti minu isiklik!. Seekordses blogis hakkan kajastama oma isiklikku elu!
Nimelt siis täna oli päev, kus tuli kaineks magada ning seda sai ka mõnusalt tehtud. 
Kell 11.56 kutsuti mind äkitselt ESCU Üldkoosoleku korraldustiimi, kuhu ma ka läksin. Seal oli põhiteema sponsorite püüdmine ja nende ära jagamine korraldustiimi vahel!:) Annika oli täna väga ekstravagantses tujus...:) Püüdke aru saada...Muaahhahahah.. Igatahes sain väga palju uut teada inimeste kohta, kes seal olid!:) Nimesid võite hiljem uurida... Siis käisime poes ja Annika läks järjest naljakamasse tujju! Käisime Comarketis ära, siis Kaubamajja. Leiba lihtsalt polnud Cokas.. Siis Henry läks häälega Pärnu, või vähemasti Sinna poole... Meie kõndisime neljakesi(mina, Kristel, üks tšikk(nimi ei meenu) ja Annika:)) Läksime siis Kristeliga piletit ostma( ta sõitis Lähte poole) ja siis ta küsis, et andke üks pilet 15.35 bussile! Müüa ütles, et see ei sõida Pühapäeval(eile)  ning Kristel vastas sellele turtsaka sõnaga "Fakkk, deem"! Ma veidike muigasin, vist!!?? Müüa vastas selle peale muheda ja mõnusa häälega, et saategi kauem koos olla.. HAhahahahah. Me siis naersime oma pool tundi, aga mõnus nali oli..:) Kuigi jamh saimegi Noortekogust veidike rääkida! Igatahes igatsesime mõlemad Kadri ja mina Maarja-Helena järgi! Nii ootame teid sealt MEP-lt tagasi... Siis ma jooksin bussi peale ja maabusin koju. Kodust leidsin eest veidike purjukil isa, kes oli laupäevast saadik oma sünnipäeva tähistamas...Olin väga meelitatud, et mu isa sünnipäeval jäi nii palju süüa alles, nälg tahtis oma võtta aga ei lasknud ja sõin umbes 3 kana ja veel võileibu otsa!:) Tegin väikese uinaku ja läksin era Inglise õpetaja juurde. Tema juures oli tore ja õppida mulle seal meeldis. Tulin koju ja vaatasin jalgpalli. Mõtlesin, et kas peaks õppima või mitte! Mõtlesin, et ei sa terve elu ainult õppida mingi imeliku õppekava järgi ja otsustasin, et tulevikus saab minust see, kes neid aitab tuua õpilasele lähemale ja mis teeks need õpilasele mõnusamaks. Muide tulevikus vist isegi tahan saada ajakirjanikuks, kuigi suhtekorralduse eri meeldib mulle isegi rohkem.. Mind kummitab hetkel kell 1 öösel laul- Aleiinn. Aleiin---deem keegi ei öelnud ka selle laulu nime.. NAaaaahh.. Okai ma nüüd inglise keelt kirjutama. Kunsti õpin koolis. Homme tartu rahu aastapäevaks lippe jagama raekoja platsile:)