Ma jagan nüüd oma pikemat kogemust libedarajal sõites.
Alustan ja proovin olla kronoloogilises süsteemis.....
Hommikul ärkasin ja ega ei tahtnud küll tõusta, sest eile olin pääärris pikalt teinud teooriat, mis oli suht jube, aga tehtud sain.
Sõitsin Kadrile järgi ning Kadri oli ka suht ootusärevuses nagu minagi.
Kohale jõudes lugesime läbi rohkelt reegleid, mis võiks kokku võtta: "Autokool pole milleski süüdi, Sina oled ja jääd alati. Kuula alati instruktorit. ÄRA TEE mitte midagi muud peale tema näidatu. Ära lõhu ja riku autot!" Peale selle andsime ca 5 allkirja ka, et oleme kohal, oleme kõigega nõus, mida nad välja käivad ning oleme alandlikud(või noh "kuulekad!") õpilased.
Saime JÄLLE lühikese intstruktsioonimonoloogi, et mida me EI tohi teha. See oli väga julgustav.
Nüüd alustasime väljas turvakaalutluste ülevaatega - kuidas hoida turvavööd? Kuidas seljatuge? Peatuge? Kui kõrgel iste? jnejnejne. (Väga vajalik kõik! Päriselt ka! Hoiab paljude elusid!)
Nägime ära I ülesande, kus me peame instruktori märguande peale, autot libedal teelõigul 50km/h pöörama vasakule-paremale, mööduma takistusest(meie jaoks Kadriga oli see kogu aeg kaunis Kits), mis on otse ees.
Tegin I korra päris kenasti ära, natuke sai nina pihta hirv. Hakkasin siis mõnusa sooja tundega sõitma, päris kiiresti, tagasi STARTi juurde, et uuesti harjutusrajale kimada.
Viskasime Kadriga veel patsu ka ja mõnuga liikusime edasi.
JÄRSKU - oli auto mul juhitavuse kaotanud(st ta oli võimalik tagasi saada, aga ma olin niivõrd suures segaduses ja läksin suht paanikasse) ja me äkki olime kuskil valli peal. Kadri kartis, et me kukume katuse peale, sest see oli kõrge vall, ma muudkui lasksin gaasi(LOL, LOL, LOL!!!), paanika missugune... xD
Viskasime Kadriga veel patsu ka ja mõnuga liikusime edasi.
JÄRSKU - oli auto mul juhitavuse kaotanud(st ta oli võimalik tagasi saada, aga ma olin niivõrd suures segaduses ja läksin suht paanikasse) ja me äkki olime kuskil valli peal. Kadri kartis, et me kukume katuse peale, sest see oli kõrge vall, ma muudkui lasksin gaasi(LOL, LOL, LOL!!!), paanika missugune... xD
Ohh seda jubedust, me olime kuskil valli otsas kõrgustes ja vaatasime teisi tegutsemas. Raadiosaatjate(mis olid päris põnevad riistad, muide) kaudu andsime me edasi väga kurva teate, auto nr 4(see oli meie auto kood nö) oleme vallis. Vastati: "Jah me nägime, juba tuleme!".
Kadri loomulikult põgenes WC-sse, sel ajal kui mina kurjasid pilke instruktorilt pälvisin. Ta vaatas olukorra üle ja ÕNNEKKKSKSSSSS(:D:D:D:D) kõik oli KORRAS. Tegi ta veel paar pilti ka, mille lubas hiljem mulle saata(=mõnitus-heatahtlik!).
Kadri loomulikult põgenes WC-sse, sel ajal kui mina kurjasid pilke instruktorilt pälvisin. Ta vaatas olukorra üle ja ÕNNEKKKSKSSSSS(:D:D:D:D) kõik oli KORRAS. Tegi ta veel paar pilti ka, mille lubas hiljem mulle saata(=mõnitus-heatahtlik!).
Ma palusin ingleid, et me ikka saaksime jätkata oma sõitu ning et kõik korda läheks. Tõesti, mul oli hirm nahas ning süda puksles mitmeid kordi kiiremini kui tavaliselt.
Põgenesin ma kiirelt jälle START kohta ning nüüd juba erilise hoolega sõitsin ma oma korrad ära. Kadri oli pärast mind, ohh jah. :D
Ega me kumbki eriti hästi ei sõitnud, kuulsime küll, kuidas kõik kiita said. Me ka vahest.
Minul ei läinud isegi kiirus eriti ülesse ning ma tegin aeglasemalt, aga korralikult kõik ära kenasti.
Ega me kumbki eriti hästi ei sõitnud, kuulsime küll, kuidas kõik kiita said. Me ka vahest.
Minul ei läinud isegi kiirus eriti ülesse ning ma tegin aeglasemalt, aga korralikult kõik ära kenasti.
Kadriga suutsime kogu aeg kummi vilistada(mööda jääd, noh jah), sest vajutasime gaasi mega alla.
Tuli veel üks ja tuli järgmine harjutus. Kokku 3 harjutust, iga ühte tegime ca 3-5 korda(in. kohta).
Lõpetuseks analüüsisime koolitust ja jõudsime järeldusele, et kõige tähtsam on ohutu kiiruse valik ning näha kiirelt võimalikku probleemi ja kohe tegutseda. Ei tohi paanikasse sattuda ning mõned toredad võtted saame ka kaasa siit. :)
Pole võimalik ÕPPIDA sõitma kiilasjääl, küll aga võimalik kõike ette näha(mitte nagu selgetnägija), vaid ette näha kaugemal asuvat hädaohtu. Seega ainult mõtlemisvõimet ja nägemisvõimet arendasime, ka kogemusi autoga valli sõitmisel.................
Ning siis ma kirjutasin veel seletuskirja kaaa. xD
Mulle nii vääägaaaaa meeldis see päev , sest:
1. Intstruktorid olid meeletult vaimukad. Kirjeldasid hästi, et kuidas me hakkama ei saa - "minu ämm või 4 aastane poeg või koer sõidab ja juhib ka autot Sinust paremini" või et "oota, mitu autokooliõpetajat Sul oligi?"(Kadri pihta suunatud); "Sa oled ikka üliaeglane(rooli pööramises)!"; "Ei noh alfaisad istuvad jah niimoodi roolis, et Kaubamaja ümbert pubekaid lantida"... Põhiliselt naersime nende üle ka, päris tihti ikka. Alati heas võtmes nagu nemad oma õpilaste(meie)pihtagi! :)
2. Sain autoakna kaudu mõnusat päikest nautida. Kuna ootasime päris mitmeid kordi.
3. Sain vallis ära käia. Ilmselgelt jääb see eluks ajaks meelde! xD
4. Naersin nende 4h jooksul ilmselgelt ligi 5-7 päeva naljavajaduse täis(siiski ma tahan enamat) ja põhiline aeg ma olingi kõht kõveras. See tohutu pidev naljaviskamine oli lihtsalt maruuu... Eriti ajal, kui Kadri sõitis, sest siis olid isased karud vägagi aktiivsed alati....
5. Autoga on alati nii hea sõita, kuigi valli tulemusena ma muutusin tohutult ettevaatlikumaks(mis on HEA!).
6. Sain nii palju targemaks ja oskan nüüd rohkem ohtu ette näha.
7. Kadriga oli nii tore vestelda ja koos nautida seda päeva ning kommenteerida kõike!