Aplaus!
Kui tihti me aplodeerime? Mille peale me aplodeerime? Miks me seda teeme? Mis on meie eesmärgid selle tegevusega?
Mina olen väga suur aplodeerija kui nii võib mainida. Ma väga tihti aplodeerin inimeste naljade, mõttelõngade või metafooride üleJ Ma ei ole kunagi mõttega, et tahaks inimest mõnitada, tema üle irvitada, kui ma temale aplodeerin.
Mina tavaliselt avaldan inimestele toetust või siis austust selle suhtes, mida te tegi või ütles. Minu meelest tekitab aplaus esinejal mõnusa tunde ning annab talle jõudu edasi rääkida, et tema juttu võetakse tõsiselt ning austusega.
Väga paljud inimesed vaatavad mind imelikult, kui ma plaksutan. Võibolla see segab rääkijat, aga kõneleja peaks aru saama, et rahvale meeldib tegelikult plaksutada.
Plaksutamine annab ka sooja- seda tean, kui käisin Kultuurikatlas(uhh seal oli külm)!:) seal esinesin ka ja tundsin, et kui midagi hästi ütlesin laval(suur lava ja palju publikut), siis mulle meeldis, kui minu tarkade ja mõnusate lausete peale plaksutati!
Peale kõne/esinemist tihti aplodeeritakse ning see annab märku, et keegi nägi vaeva ning see on vastutasu sellele.
Meil on väga aktuaalne klassis hetkel plaksutamine, sest mina olen väga suur aplauside fanat. Plaksutan kohe kui midagi väga lahedat või tarka juhtus.. See on samas hea, aga samas ka mitte.
vahest on aplaus ka selle mõttega, et sa näitad, et sa kuulad või said naljast aru vms.. Samas võib see ka märku anda, et sa soovid tähelepanu. Õnneks mul seda probleemi enam pole..
No comments:
Post a Comment